21.02.2012 11:41
Tehisliha jõuab sügisel taldrikule
Foto: Mark Post/Maastrichti ülikool
Hollandi teadlased kasutasid lihaskoe saamiseks
tüvirakke, et aasta lõpupoole valmistada laboris kasvatatud lihast esimene
liharoog.
Teadlaste eesmärk on jõuda lihatootmistehnoloogiani, mis
oleks efektiivsem loomakasvatusest. Maastrichti ülikooli teadlase Mark Posti
sõnul võib sünteetiline liha vähendada lihatootmise ökoloogilist jalajälge kuni
60 protsenti, kirjutas BBC News.
"See oleks ressursside kokkuhoiu seisukohalt tohutu
samm edasi," rääkis Post Kanadas toimunud Ameerika teaduse edendamise
assotsiatsiooni aastakonverentsil.
Posti juhitav rühm on seni suutnud tüvirakkudest
kasvatada umbes 2cm pikkuseid ja 1cm laiuseid millimeetripaksuseid lihaskoe
tükke, mis meenutavad valkjaid kalmaariribasid. Liharoa valmistamiseks on
teadlastel plaanis ribad segada vere ja looduslikul teel saadud rasvaga.
Post on veendunud, et kuigi esimese tehislihast toidu
valmistamiseks vajaliku arendustöö kulud on ligikaudu 250 000 eurot, saab
edaspidi tehnoloogiat tõhustada ning kulusid vähendada.
"Meie eesmärk ei ole luua konkurentsivõimelist
toodet, vaid näidata, et sel moel on võimalik liha toota," selgitas ta.
"Edasi kulub kogu protsessi tõhustamiseks ja tasuvuse saavutamiseks veel
palju aega ja raha."
Tekib küsimus, miks asendada aastatuhandeid
praktiseeritud loomakasvatus kõrgtehnoloogiliste meetoditega? Enamus
toiduteadlasi on seisukohal, et praegused toidu tootmise meetodid ei ole
jätkusuutlikud.
Mõningate hinnangute kohaselt peab toidutootmine järgmise
50 aasta jooksul kahekordistuma, et pidada sammu elanikkonna kasvuga. Samal
ajal muudavad toidu tootmise keerulisemaks kliimamuutus, veepuudus ja kiirenev
linnastumine.
Eriti raske on sammu pidada Aafrika ja Aasia suureneva
lihanõudlusega, mida tingib sealne elatustaseme kasv.
Posti arvates võib laboriliha tootmine osutuda lõpuks
efektiivsemaks kui klassikaline loomapidamine. Hetkel tuleb 15 grammi loomsete
valkude saamiseks sigadele või lehmadele sööta umbes 100 grammi taimseid valke,
mis teeb kasuteguriks ainult 15 protsenti. Post usub, et sünteetilise liha
tootmisele kuluva energia puhul on võimalik saavutada 50-protsendiline kasutegur.
Kuidas aga tehisliha ka mekib? "Alguses on see
maitsetu," selgitas Post. "Ma arvan, et maitsega tuleb tegeleda
eraldi. Vaja on välja selgitada, millised liha komponendid tegelikult maitset
annavad ja millest meie lihariba koosneb ning kas seda on võimalik muuta."