Uus gripp või nn seagripp levis seniarvatust palju laiemalt. Möödunud sügisel nakatus seagrippi iga kolmas laps, selgub Suurbritannias tehtud uuringust.
Üleilmastumisele vaatamata leidub maailmas endiselt suurel hulgal väga erinevaid usk- ja ühiskondi. Religioossed tõekspidamised, väljendused ja tegevused ning neis leiduvad erinevused on suurel määral aluseks maailma kultuurilisele mitmekesisusele.
Seletamatul põhjusel on Maa atmosfääri ülemistes kihtides vähenenud veeauru kogused. See võib olla üks põhjusi, miks kliima soojenemise tempo viimasel kümnendil vaibus, kuigi kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine aina kasvas.
Varem teadvusetuks peetud patsient suudab vastata küsimustele eitavalt ja jaatavalt, kujutades mõttes ette erinevaid ajuosasid aktiveerivaid tegevusi.
Internetist retseptiravimeid ostvad inimesed mängivad oma tervisega vene ruletti. Eriti käib see potentsiravim Viagra kohta, kirjutavad teadlased uues uurimuses.
Umbes 40 protsenti vähki haigestumistest oleksid ennetatavad, kui inimesed lõpetaksid suitsetamise ja ülesöömise, piiraksid alkoholitarbimist, teeksid regulaarselt trenni ja laseksid ennast vaktsineerida.
Tippajakirja Nature Biotechnology jaanuarinumber vahendab uurimust, mis paigutab Eesti biotehnoloogiatööstuse uute Euroliidu-maade liidergruppi.
Lisaks kosmosesse sõitmisele on nüüd võimalik rentida allveelennuk ning sellega tuhandete meetrite sügavusele salapärast süvavee-elustikku imetlema sõita.
Uus aine mõjus üheaegselt mitmetele viirustele, mis põhjustavad maailma surmavamaid haigusi nagu aids, ebola ja rifti oru palavik.
Apollo 11 maandumispaika maha jäänud esemed tahetakse kanda maailmapärandi nimistusse.
Narvas elab üks väike tüdruk, kes on terve elu võidelnud haruldase päriliku haigusega. Tartu teadlased uurivad sarnaseid haigusi põhjustavaid geene ja on pakkunud välja idee ravimi väljatöötamiseks.
2020. aasta lähenedes peab maailm tegema olulisi korrektiive oma senises lähenemises põllumajandusse.
Üle kümne miljoni dollari suurune teadusprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada päevalille DNA järjestus, võib tulevikus aidata toota nii toitu kui kütust.
Kolm suve tagasi söötsid Tartu Ülikooli teadlased Tartumaa põldudel röövputukatele lehetäisid ja pressisid mulda tühju õllepurke.
Euroopa ettevõte tahab hakata kosmoses energiat tootma. Plaan näeb ette satelliitide orbiidile saatmist, mis seal energiat salvestaksid ning kogutu infrapunalaseri abil maapinnale saadaks.
Uue uurimuse põhjal on enamus Euroopa mehi Lähis-Idast 10 000 aastat tagasi Euroopasse rännanud põllumeeste järeltulijad.
Fossiilsete kütuste varude vähenedes püütakse leiutada üha uusi alternatiivseid energiaallikaid, mis keskkonda vähem kahjustaksid.
Sellest, kas surematus on olemas ja kui pikaks võiks inimese elu venitada, kirjutas Postimehes Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
1971. aastal Soomes maha kukkunud meteoriidist leiti kristalle, mis ületavad kõvaduselt teemandi vastava näitaja.
Tartu Ülikooli Chemicumi neljanda korruse laboris on kodu leidnud aparaat, mis on väärt neli 2,7 miljonit krooni maksvat Ferrari sportautot, kuid samas on see nii unikaalne, et pole võrreldav ka kalleima automobiiliga – maailmas polegi teist samasugust seadet olemas.
Suhteliselt lühike puuduv kromosoomijupp põhjustab juba lapseeast vaimse arengu mahajäämust, täiskasvanueas lisandub sellele veel väga tõsine rasvumine.
USA on oma 2011. aasta eelarves ette näinud suuremahulise tuumaenergia arendamisse suunatud laenude tagamise.
Enamik teadlasi on seisukohal, et Kuu moodustus Maa ja umbes Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrke tagajärjel Maa orbiidile paiskunud materjalist.
Evolutsioonil käigus tekkinud geneetiline eelis, mis on võimaldanud inimese eluiga oluliselt pikendada, muudab inimesed samas erakordselt haavatavaks vananemisega kaasnevatele südamehaigustele, dementsusele ja vähile.
Uut magneesiumiühendit saanud rottidel oli parem mälu ja suurem õppimisvõime.
Uue hüpoteesi kohaselt tõukasid inimeste ja teiste primaatide kaugete esivanemate evolutsiooni tagant suured vulkaanipursked ja mandrite lahknemine.
1200 geenidoonorit on juurelnud selle üle, kas neid häirib segamini tuba või kui sageli tunnevad nad üksindust ning on olnud nõus sellega, et teadlased võivad ka ta isiksuseomadusi geeniandmetega seostama hakata.
Poole sajandi eest ei suutnud esimeste laserite loojad kindlasti ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse.
Kõige suuremaks probleemiks, millega ökoloogid järgmise kümne aasta jooksul silmitsi seisma peavad, on paljude uurimisobjektide kadumine enne seda, kui neid korralikult tundma õpitakse.
Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.
Nii fact kui fiction. Praeguste teadmiste põhjal on suur tõenäosus, et Kuu tolm sisaldab heeliumi isotoopi He-3 mida saaks teoreetiliselt kasutada ter